Keskkoolist gümnaasiumiks

1986.aasta suvel toimus Pirital, Olümpia purjespordikeskuse lipuväljakul Eesti Õpilasmaleva Harju piirkonna töösuve pidulik avamine. Pärast ürituse lõppu pöördus minu poole haridusosakonna juhataja Enn Kasemaa ja tegi mulle ettepaneku asuda 1. juulist tööle avatava Tabasalu Keskkooli direktorina. Järgmisel nädalal külastasime koos Heli Pikaniga, tulevase direktori asetäitjaga kooli- ja klassivälise töö alal Tabasalu koolimaja ehitust. Seal võttis meid vastu Vääna 8-klassilise kooli direkor Aino Sokk, kellest sai minu asetäitja õppe- ja kasvatustöö alal. Mind kinnitas ametisse minister Elsa Gretškina Haridusministeeriumi kolleegiumil.

Esimesed tööpäevad koolis kujunesid väga pikkadeks, sest ehituspraht tuli koristada ja mööbel paigutada. Usinate talgulistena jäid meelde tulevased õpilased õed Keevallikud ja õpetaja Uibo oma laste Kadi ja Hendrikuga. Tublideks abilisteks olid Ranna sovhoosi linnukasvatajad, kes meile õhtuti koristustöödele appi saadeti. Nädal enne õppeaasta algust külastas uut koolimaja EKP KK sekretär Rein Ristlaan ning tundis huvi, kas oleme valmis õpilasi toitlustama juba 2. septembril. Lubasime anda endast parima, nii ka tegime. Uues koolimajas alustas tööd ka Tabasalu Muusikakool. Direktor Jaan Vaidlaga kohtusime vahetult enne õppeaasta algust. Minu jaoks oli see meeldiv taaskohtumine, sest olime õppinud Jaaniga samas koolimajas, Kevade tn 8.

80.aastate lõpus kandsid õpilased koolivormi ja õpilaste välimusele olid esitatud kindlad nõuded. Igal nädalal toimusid õpilaste kogunemised kooli aulas kooliastmete kaupa, kus kiideti edukamaid. Koolijuhina pidasin vajalikuks tervitada õpilasi hommikuti garderoobis ning abistada korrapidajaõpilasi ja -õpetajaid. Välja oli töötatud kooli kodukord õpilastele ja õpetajatele. Õpilastelt nõuti vahetusjalatsite kandmist. Õpilaste arengu edenemise jälgimiseks koostasime hinnangulehed, mida analüüsiti õpilaste vanematega. Õpilaste kaasamiseks koolielu korraldusse viisime sisse keskkooli ainsale klassile juhtkonna tunni. Nendega koos arutasime läbi mitmed koolielu päevaprobleemid. Need arutelud aitasid kaasa õpetajate ja õpilaste vahelisele koostööle. Loomulik oli see, et vanemate klasside õpilased pidasid koolimajas korda ning aitasid koristada klassiruume ja garderoobi. Igal klassil oli koolimajas ja selle ümbruses kindel suurpuhastuse objekt. Sügiseti võtsime kartuleid Ranna sovhoosi Vääna osakonnas ja suviti töötasime õpilasmalevas.

Keskkooli osa kasvades tekkis vajadus leida uut kaadrit, et välja arendada kutseõpetuse suunad: linnu- ja loomakasvatus ning autoõpetus. Linnu- ja loomakasvatuse programmi koostas meie jaoks doktor Teinberg, kes oli ise ka esimeseks õpetajaks. Kutseliste autojuhtide ettevalmistamiseks rajasime õpetaja Veiko Toomlaidi entusiastlikul eestvedamisel autoõpetuse õppeklassi ja ehitasime veoauto õppeautoks. Kollektiivis oli parajalt algajaid pedagooge ja ka neid, kellel kogemusi küllaga. Puudust ei olnud ka noortest meesõpetajatest. Raivo Lung tuli poiste tööõpetuse õpetajaks ja tema abikaasa Alle vene keele õpetajaks. Mati Timmusk õpetas füüsikat ja Andres Kraas ajalugu. Ta asutas koolis muinsuskaitseklubi NIKE. Kergejõustikutreener Enn Roosi tuli kehalise kasvatuse õpetajaks. Tema õpilased on au ja kuulsust toonud koolile erinevatel kergejõustiku võistlustel. Õpilaste ja õpetajate vahel toimusid korvpallivõistlused direktori karikale ja klassidevaheline torditurniir võrkpallis. Klassidevahelist arvestust peeti ka spordipäevade lõikes. Pioneeri- ja komsomolitööd juhtisid Heli Pikani ja Veldi Loa. Nemad korraldasid huvi- ja aineringide tööd. Mudilas- ja lastekooriga töötasid muusikaõpetajad Aime Vihmar ja Heikki Põhi. Laulupeo võistulaulmisel omistati lastekoorile II kategooria. Rahvatantsuringi juhendasid georaafiaõpetaja Mare Soosõrv ja algklasside õpetaja Ülle Urb. Nende tantsurühmad osalesid kõigil tantsupidudel. Esimesed misteri ja missi valimised peeti koolis õpetajate osavõtul. Tänu vene keele õpetaja Sinaida Reinarti eestvedamisel loodud Rahvaste Sõpruse Klubile külastasid meie kooli õpilased Moskvast, Lätist, Leedust, Moldaaviast, Tallinna ja Paldiski vene koolidest ning ka õpilased Tamperest, kes õppisid vene keelt. Vene keele suvelaager Tamperes 1988. aastal võimaldas meie õpilastel ja õpetajatel külastada Soomet, millest sai alguse aastaid kestnud koostöö Kuru vallaga. Välissuhtlemine tõi kaasa uue õppeaine kooli tunniplaani – soome keele. Hiljem tekkis õpilasvahetus Sulkava kooliga ning Rantasalme vallaga, kus õpetajatööd Soome koolis harjutas Katri Liivak.

1988.aastal toimus koolikorralduses “hüpe”, põhikool muutus 9-klassiliseks. Kooli oli lõpetamas meie esimene lend, kes oli väga aktiivne kooli- ja klassivälises tegevuses. Nemad moodustasid tsiviilkaitse salga, õppisid sõjalist algõpetust ja osalesid edukalt sanitaarsalklaste võistlustel. Poisid aitasid luua autoõpetuse laborit ja õppeautot ning said edukalt hakkama Ranna sovhoosi tapamaja kanade tapaliini ümbermonteerimisega. Klassijuhatajaks oli matemaatik Kaja Põldes.

1989.aastate algus oli tormiliste muutuste aeg ühiskonnas. Koolikorralduses valitses kerge anarhia. Koolid koostasid ise eksamiülesanded, hindasid ise ja andsid välja riikliku lõputunnistuse. Koolinädal muutus 5-päevaseks. Õppetunni pikkus oli 40 minutit. Juurutasime uusi juhtimisvõtteid – kuutööplaani-tegevuskava. Klassijuhatajad seadsid sisse klassiraamatud ja koostasid poolaasta kasvatustööplaani. Enam ei nõutud õpilastelt koolivormi kandmist, küll aga õppimist ning koolikohustuse täitmist. Katsetasime poiste ja tüdrukute klassidega nii algkoolis kui põhikoolis. Õpetaja Margit Toomlaidi poisteklass andis välja almanahhi “Meeste Jutud”. Katsetasime ka kasvatusraskustega õpilaste klassiga, mille klassijuhatajaks oli Erik Faizullini. Selles klassis suurendasime kehalise kasvatuse ja tööõpetuse tundide arvu. Klass töötas ühe õppeaasta ja võimaldas ülejäänud õpilastele ning õpetajatele koolirahu. Uuest õppeaastast jätkas enamus õpilasi koduõppel. Perestroika ja glasnost tõid kaasa vaba ettevõtluse alguse, tekkisid esimesed kooperatiivid. Eesti oli hakanud üles ehitama rahvusriiki. Koolist lahkusid töölt mitmed õpetajad, kes siirdusid ettevõtlusse või Eesti riigi teenistusse.

Eesti omariikluse taastamine tõi kaasa muudatused võõrkeelte õppimises. Enamus õpilasi valis endale A-keeleks inglise keele. Inglise keele õpetaja kutset hakkas omandama õpetaja Mare Kallas, tervisekasvatuse õpetaja kutset Ulvi Sarapuu. Algklasside õpetajatest õppisid inglise keele kursustel Katri Liivak, Kaie Multer, Aime Beres, Ülle Arumäe. Õpilastel avanes võimalus kahe aasta jooksul õppida Ameerika Rahukorpuse õpetaja Julie (Kim Hyun Joo) käe all inglise keelt. Käsitöö õpetajad Pille Riimaa ja Jane Kreek koostasid kodunduse uued ainekavad keskkooli neidudele ja põhikooli poistele-tüdrukutele. Keskkooli õpilaste kursus lõppes lõputööde kaitsmisega. Kunstiõpetuse ümberkorraldamise viis keskkoolis läbi õpetaja Anne Leisalu ja põhikoolis õpetaja Margit Toomlaid. Loobusime kutseliste autojuhtide ettevalmistamisest. Esimese põhikohaga logopeedina asus tööle Annely Savasson. See võimaldas meil lühikest aega õpetada erivajadustega õpilasi eraldi klassis. Vene keele õpetaja Tiiu Teesalu alustas Omanäolise Kooli jätkuprojektis “Erivajadustega laps tavakoolis” ja jätkas õpinguid Jyvaskyla ülikooli kasvatusteaduste magistrantuuris. Kooli juhtkond liitus kooliuuendusprojektiga “Omanäoline Kool”, milles osalesid ka õpetajad. Meie koolimeeskonda kuulusid noored õpetajad Kristel Mänd, Margit Toomlaid ja Sven Kreek. Projektis omandatud teadmiste baasil alustasime kooliarenduskoosolekutega. Koolikorralduse muudatused võimaldasid koolil juurutada oma tunnijaotusplaani. Tunnijaotusplaani muutsime 1994/95 õ.a., kui avasime keskkoolis kaks klassi. Tugevamad õppisid nn akadeemilises harus ja nõrgemad nn sotsiaalharus, mis erinesid nii ainetundide arvult kui sisult. Uute õppeainetena lisandusid majandusõpe, arvutiõpetus ja sotsiaaltöö. Õpilastel oli võimalus üle minna tugevamasse klassi, kui õppeedukus paranes.

23.veebruaril 1996. aastal avasime uue spordisaali. Sama aasta kevadel tõdesime, et aeg on küps gümnaasiumi nime kandmiseks. Nimi kohustab, nii nagu moto TEMPORA MUTANTUR ET NOS MUTAMUR IN ILLIS Tabasalu Ühisgümnaasiumi lipul, mis õnnistati Rannamõisa kirikus 8. juunil 1996. aastal. Moto valisid välja TÜG II lennu vilistlased. Kooli- ja klassiväline tegevus tegi samuti läbi muudatused. Pidulikult hakati tähistama Eesti Vabariigi aastapäeva, hõimupäeva, sõbrapäeva. Merle Vaidla oli asunud tööle huvijuhina ja tema asutas Tabasalu Kooliteatri. Kooliteater osutus ülimenukaks ja varsti olid teatritrupid igal kooliastmel. Oli nii sõnalavastusi kui muusikale, viimased valmisid koostöös Jaan Vaidlaga. ELO rühm kasvas välja kirjakunsti ringist, mida juhendas Veldi Loa. Deiw Rahumägi ja Sven Kreek alustasid koolis skautlusega, Tondisalu Lipkond tegutseb Tabasalus. Meelde on jäänud keskkooli õpilaste korraldatud missivõistlused ja “punane päev”. Nende ürituste suurim väärtus oli õpilaste juhtiv roll nende ettevalmistamisel ja läbiviimisel.

Läbi aastate on Tabasalu koolis õpetajate päeval antud võim õpilaste kätte ja õpetajatel võimaldatud olla õpilased. Mulle on väga meeldinud need küpsetised, mis õpilased on meie jaoks sellel tähtpäeval valmistanud. Pikkamööda hakkas õpilastes tekkima soov luua koolis õpilasomavalitsus ja selle tegevuse toetuseks korraldasime 1996. a sügisel aktiivilaagri Kloogal. Linköpingist leidsime uueks sõpruskooliks – Ekholmsskola. Põhikooli õpilastel on olnud võimalus praktiseerida inglise keelt ja õpetajatel tutvuda kolleegide tööga Rootsi koolis. Ekholmsskola on olnud meie pikaajaline sõpruskool ja tänu koolidirektor Torsten Wallentisonile oleme saanud neilt ka palju materiaalset abi. Rahvusvahelist keskkonnaprojekti GLOBE on juhendanud bioloogiaõpetaja Ene Lehtmets. Põhjamaade Noorte suvelaager keskkooli õpilastele on tegutsenud 10 aastat. Meie kooli uued väliskontaktid on seotud Eura vallaga, Harku valla sõprusvallaga. Tabasalu kooliteater on andnud külalisetendusi Eura vallas. Üheskoos oleme korraldanud laste lauluvõistlust. Euran Lukios on õppinud pool aastat meie kooli õpilane Jan Kotka. Läbi aastate olen imetlenud Tabasalu kooli kõige kutsekindlamaid algklasside õpetajaid. Nad on osutunud väga mitmekülgseteks (huviringide juhtimine, kasvatustegevus) ja arenguvõimelisteks (uued lisaerialad). Kooli õppekava ja kooli maine kujundamisel on võtmeisikuteks olnud aineõpetajad põhikoolis ja gümnaasiumis. Kooli peamised eesmärgid õppe- ja kasvatustöös jäänuks saavutamata, kui minu kõrval ei oleks olnud töökaid õppealajuhatajaid Aino Sokku ja Mare Pajumaad, kantselei töötajaid Reet Reimetsa ja Jana Karikut, osavate kätega töömeest Enn Meierit ning paljusid pedagooge, kooli teenistujaid. Ilma õpilasteta oleks jäänud need mõttekillud Tabasalu koolist sündimata. Olen tänulik kõigi poiste ja tüdrukute vanematele, et usaldasite oma lapse meie õpetada ja kasvatada. Olime uhked oma ilusa koolimaja üle ja soovisime seda nii sisult kui vormilt veelgi kaunimaks muuta. Tuleb tunnistada, see õnnestus meil üheskoos päris hästi. Need 10 aastat olid minu elu ühed parimad ja viljakamad eneseteostuse aastad.

Ott Kasuri
Direktor 1986-1996